Karula, mu kodupaik: 2014

Kui mõelda Karula loodusele, siis esimese asjana kerkivad silme ette need võrratud künkad ja kuplid koos käänuliste teedega. Rahvapärimusese kaudu on talletunud lugusid, kuidas üks või teine mägi oma nime on saanud. Jah, tuleb tõdeda, et kõik need lood ei ole just kõige ilusamad, kuid sellised nad on.....

Anumägi

Karula teeristilt umbes 200m Lüllemäe suunas sõites, jääb vasakule mägi nimega Anumägi. Nime saamisest räägib legend nii: Elanud lähitalus kena neiu nimega Anu, kes saanud käima peale enne kihlumist. Seda peeti vanasti suureks patuks. Anu maeti elusalt selle mäe peale, nii, et pea välja jäi ja künti hobuadraga pea maha. Mäge hakati aga kutsuma Anumäeks.

Lüllemäe küla elanik Mare Kotkas (71)

Ararati mägi

Mina mäletan lapsepõlves seda mäge Ararati mäeks kutsutavat.

Piibliloos räägitud veeuputusest, mil Noa oma laeva oli kogunud igast looma- ja linnuliigist ühe paari ja siis sõites jäi see Ararati mäe tippu kinni.

Nüüd on selle mäe nimeks järsku Aaroni, mille järgi talulegi nimi pandud, millal sest Aaroni sai, ma ei tea

Lüllemäe küla elanik Minna Rätsep (84)

Kalmetu mägi

Kalmetu mägi on vast surnuaed ollu. Põllumäe, sarapuu kasuse pääl. Vanaisa ütel, seal on vast matuse ollu. Metsan on soosaaren kivi kivi man, tuud vanaisa ütel, et on vast kirik ollu. Kivestu kutsuti seda saart.
*RKM II 308, 38/39 (4) < Karula khk., Mägiste k. (1973)

Kivestu mägi

Karula vallas Lajasaare talu maal asub metsa sees mägi,mida kutsutakse Kivestuks. Seal on väga palju suuri kive. Tema iseäralikkus on, et ta on seotud tondilugudega. Kohalik rahvas kardab Kivestut, sest seal on nähtud kõiksugu vaime ja tonte. Öösel ei sõideta seda teed läbi Kivestu, vaid tarvitatakse ringteed, mis on palju pikem. Kui keegi sõidabki, siis usutakse, et ta eksib Kivestus ega pääse säält enne kuke laulu välja. Praegugi veel kardetakse Kivestut.
*ERA II 243, 438 (2) < Karula khk., Karula v. (1939)

Kivestust kõneldakse igasuguseid jutte: Olevat kuuldud hilisõhtul lamba määgimist ja nähtud jooksmas „nilõnuid lambaid“, siin öeldakse elavat kuradid.
*AKA Võrumaa, Karula khk. Karula kihelkonna muinasmälestisi, lk 16 < Karula khk. (1942)

Kullamäe

Lüllemäe kõrval asuva Kullamäe künka kohta teab rahvasuu pajatada, et kord olla Vanapagan kõrgel Lüllemäe serval otse Kullamäe kohal suures katlas kulda sulatanud. Vanataat taevas aga näinud tema tegevust ja saatnud Lüllemäe kohale pikse põrutama. Vanatühi ehmunud ja põgenenud kiiresti maa alla. Kullapada läinud ümber ja veerenud Lüllemäelt alla Kullamäe künkale. Sula kuld põletanud kõik lilled ja taimed oma teel. Sellepärast saanudki küngas nimeks Kullamäe, kuigi pärast kasvanud siin ainult jaanililled.

„Karm ja kaunis Karula – Jutte rahva suust“

Kuningasilla mägi ja kuningasild

Kuningasillamägi. Mäe all orus ojakene, kuhu sõja ajal Rootsi kuningas ise silla ehitanud.
*RKM II 394, 57 (4) < Karula khk. (1989)

Liibremäe

Liibremäest, mis asub Koikküla pool, olevat leitud Rootsi sõja aegseid kuule. Räägitakse ka, et Rootsi ülemvägede juhataja istutanud sinna mäele tamme sõnadega: "Kui tamm ei kuiva, jään võitjaks, kui kuivab, võidab Eesti." Tamm kasvanud, kasvanud, kuni üks noor ülbe hobune purustanud ta noore võsu.

*ERA II 243, 509 (11) < Karula khk., Karula v. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Jaak Siirak, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Prantsumägi

Karula Lüllemäe mäel on Prantsu mäel, kus on ausammas,sääl on külje pääl üks kivi müür, sääl sees olevat neli, viis õpetajat sisse palsameeritud ja praegu on see kinni pandud. See on olnud umbes 50 aastat tagasi. Kui see haud on veel lahti olnud ja sääl sees vaatamas on käinud leerilapsed. Ja ei ole saanud enam seda ust enam lahti.
*ERA II 243, 470 (17) < Karula khk., Karula v. (1939)

Prigendimägi ja Pellemägi

Prigendimägi asub Karula asunduses Jaan Kaska krundi peal. See mägi on metsaga kaetud. Metsas asub suur raudrist. Risti all on keller. Sinna keldresse on maetud mõisnik Prigend. Seal arvatakse ka varandusi olevat. Ühel öösel oli kaevatud 10 m pikk ja 1 m sügavune kraav, kas säält midagi varandusi on saadud, seda ei tea.

Prigendimäe vastas üle tee asub Pellemägi, kuhu olla maetud keegi rootsi väepealik.

*P.Puudersell „Mälestusi noorusmaalt“

Printsimägi

Patupera külast ida-kagu suunas mõne kilomeetri kaugusel asub Savijärve ja Kallete järve vahel suurem mägi, mida nimetatakse „Printsimägi“. Nime sai ta sellest, et seal asus Rootsi printsi laager sõja ajal.

*Lüllemäe raamatukogu (1988)

Rõivamägi

Karula valla Viki talu maal on Rõivamägi. See on oma nimetuse saanud sellest, et kui sõda on üle käinud, siis inimesed on omad riided ja varandused kõik selle sõja ajal mäe sisse pandud.

ERA II 243, 476 (30) < Karula khk., Kaagjärve v., Kasesaare t. - Laine Sepp, Pikkjärve algkooli õpilane < Emiilie Paap, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Soolamägi

Vanaisa rääkis Rebase vahtkonna Soolamäge.Tsaariaegse soldati olli rännun ollu. Viidi Riiga, siis talvel talumehe pidive soldati ülal pidama. Siis oll sool ära lõpnu. Vanaisa oll siis poiskene ollu. Soldat oli öelnu: „Teil on soola vaja, oot ma kae.“ Ollu kollane jämeda sõmeraga sool. „Kus sa tõit?“ „Te ei tiia, sääl on mäe all suur allik ütest mäest tõise, säält mäest kaevsi labidaga ja säält ma kotiga tõi.“ Nee küsise: „Näita meile ka too kotus ära.“ See ei näita: „Ei ma ütle, et te nakate säält kaivma, las ola.“
Kust ta selle tõi, nii kümmenaelane kott oli ollu. Vanaisa uske tood juttu, et sääl iks on see koht. Mina ka, kui on metsakluppimine, siis lähme Soolamäele. Sääl seitse-katessa aasta takant, siis vesi jälle tõuseb üles ja jälle langeb pärast seda – kuskilt allikas sööb läbi.
*RKM II 308, 25/7 (47) < Karula khk., Mägiste k. (1973)

Tornimägi

Praeguses Itahhaanovlase kolhoosis, endise Mäekunnu talu juures, asub Tornimägi. See mägi oli väga suur ja seal mäe otsas oli suur torn. Sellest tornist võis näha Rõuget, Karulat ja isegi Antslat. Selle mäe otsas tehti alati jaanituld, jürituld ja maituld. See tuli oli alati kaugele näha. Nüüd on see torn maha varisenud ja selle asemel on ehitatud väike tornike. Ka praegu kannab see mägi Tornimäe nimetust.
*RMK II 53, 439/440 (7) < Antsla l. (1956)

Tõllamägi

Rebasemõisast mõni kilomeeter Kaika teed mööda ida suunas teest paremal umbes 700 meetrit on üks laialdane mägi metsa ääres (Sverdlovi kolhoosi Haabsaare osak Võru raj), mida nimetatakse „Tõllamägi“, kus peatus Rootsi kuninga tõld.

*Lüllemäe raamatukogu (1988)

Karula vallas asetseb Tõllamägi. Vanajutt tema kohta räägib nii: Elanud üks peremees priinimega Kala, korjanud raha ja matnud mäele maha. Üks peremees Järv petnud talt talu surmatunnil endale, ei ole julgenud aga raha puutuda, sest vana Kala sõitnud pärast surma musta tõllaga mäele raha lugema. Sellest tuligi Tõllamägi.

*ERA II 243, 518/9 (28) < Karula khk., Karula v., Sikamäe t. - Leida Jaik, Pikkjärve algkooli õpilane < Liine Oberst, 60 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Lõpetuseks üks imeilus foto: VaadeTornimäe suunast Lüllemäe poole. Köstrejärv.

Foto: Rüsülainen, Kunnar, (06.06.2014). https://www.flickr.com/photos/rysykas/7351180948/

Karula, mu kodupaik

teisipäev, 14. oktoober 2014

Karula laul

Neil sõnadel on ka viis. Paraku ma hetkel ei tea viisi autorit. Tean, et Lüllemäe Lüürikud on seda esitanud kohalikel sündmustel. Keegi kunagi ütles selle laulu kohta üsna halvustavalt....."kolkaküla patriotism". Kuid kes siis veel väärtustab oma kodukohta, kui mitte selle elanikud ise?

Karula – meie kodu

Viktor Kollin (1927-2008)

Avasta Karulat: Legendid ja lood läbi rahvasuu

Karula mäed rahvapärimuses