Neil sõnadel on ka viis. Paraku ma hetkel ei tea viisi autorit. Tean, et Lüllemäe Lüürikud on seda esitanud kohalikel sündmustel. Keegi kunagi ütles selle laulu kohta üsna halvustavalt....."kolkaküla patriotism". Kuid kes siis veel väärtustab oma kodukohta, kui mitte selle elanikud ise?

Karula – meie kodu

Karula – looduse kinkide maa,

su kuplite nõlvad ja orud

meid kutsuvad sageli mõtlema

su ilust, mis ehtis me noorust.

Nii meenud sa meile me lapseeast,

mil oli meil mahti sind kaeda.

Kes elama siin ja töötama peab,

neil ilu jaoks napilt jääb aega.

Ref.: Kord olnud siin suur karulaas

ja palju karukoopaid.

Nüüd meile meie Karula

on kaunim koht Euroopas.

Ja meie jaoks me Lüllemäe

on veetlevam kui Nizza.

Siin kuplid just kui Alpi mäed

ja Köstrijärv kui Ritsa.

Karula - künklik ja kivine maa –

on muret ja vaeva meilt nõudnud.

Su juurde me peame tulema,

et saada siit hingele jõudu.

Nii mõnus on käia taas koduteid,

kus tuttavad sillad ja käänud.

Vaid lauluga saame tänada neid,

kes kodule ustavaks jäänud.

Ref.:

Allikas: http://www.valgark.ee/LuuletusedValgamaast.htm#_Toc306720062